Worldloppeti arengud: faksimasinast virtuaalsõitudeni

Worldloppeti arengud ja uued tuuled

Ingliriietes suusaentusiast, kes on rohkem kui 20 aastat panustanud rahvusvahelise suusamaratonide sarja Worldloppet korraldusse. Epp Paal jagab, millised on olnud koroonaaja mõjud ja võimalused tuntumatele suusamaratonidele üle maailma. Ühtlasi avaldab ta ka saladuse, milline uus suusamaraton on lähiaastatel tulekul ja kuhu tasuks 2022. aastal minna. 

Kuidas on koroonaaeg mõjutanud Worldloppeti suusamaratone? 

Väga erinevalt, tulenevalt eelkõige kohalikest piirangutest. Möödunud talvel õnnestus mingil kujul maratonid läbi viia 12 riigis. Eesti oli üks nendest õnnelikest paikadest, kus toimus enamus kohalikest maratonidest. Paljudes riikides aga, nagu näiteks Saksamaal, ei olnud võimalik mitte mingil kujul maratone korrraldada. Rootsis ja Tšehhis olid võistlused lubatud vaid eliidile. 

Koroonaaeg pani proovile nii korraldajate kui ka osalejate kohanemisvõime. Välja tuldi kahe uue formaadiga, mis minu arvates on tulnud, et jääda. Esiteks virtuaalsed üritused ja teiseks individuaalstardid. Virtuaalmaratonid on läinud mõnel pool käima üliedukalt (Eesti, Austraalia), mõnel pool pole hoogu üles saadud. Tundub, et pikema ajalooga sõitudel läheb paremini – inimesed ei taha kaotada oma osaluste järjepidevust ja neil on suurem lojaalsus korraldaja vastu. Oluline on muidugi ka korraldajate poolne kommunikatsioon ning kui hästi osatakse seda teha. 

Individuaalsed stardid originaalrajal pikema ajaperioodi jooksul on uus formaat maratonide juures, mis võeti samuti hästi vastu. Korraldajad, kes individuaalosalust pakkusid, on kinnitanud, et soovivad sellega edasi minna ja pakkuda edaspidigi sellist osalemisvõimalust neile, kellele põhiüritus ajaliselt ei sobi.

Kuna Worldloppeti maratonidel on tavaliselt osavõtjaskond väga rahvusvaheline, siis selle aasta toimunud maratonid jäidki pigem kohalikeks võistlusteks. Ainukesena kasvatas koroonatingimustes enda osalejate arvu Demino suusamaraton Venemaal. Nemad konkureerivad tavaliselt kalendris Vasaloppeti ja Bieg Piastowi maratoniga, sel korral olid riigipiirid venelastele lukus. 

Worldloppeti suusapass – kuidas on viimaste aastatega muutunud uute tulijate aktiivsus?

Koroonaajal on Worldloppeti passide ostmine jäänud loomulikult tagasihoidlikuks, kuid õnneks pole lakanud. Worldloppeti sõitjad eelistavad pigem sõita pikki maratone, neid on tänasel hetkel 90% passiomanikest. 

Worldloppeti passide populaarsus tõuseb alati ilusal lumerohkel talvel ja kui võistlused ära jäävad, siis langeb ka huvi. 

Eks see ole selline emotsiooniost tihtipeale. Paljud ostavad passi enda esimesel välismaratonil. Siis on seeme justkui mulda pandud ja tekitatud isu järgmise suusaseikluse järgi.

 

Milliseid uusi arenguid on veel suusamaratonide maastikul toimunud?

Koroonaajal saime Worldloppeti poolt valmis suure arendustööga. Tegime ümber 20 aastat tagasi tehtud andmebaasid ja lõime iseteeninduskeskkonna MYLOPPET

Nüüd on nüüd igal passiomanikul võimalus jälgida enda progressi Masteri tiitli poole ja hulgaliselt muud huvitavat statistikat. Sellest suvest lisame andmebaasi ka Worldloppeti maratonide suvesõite. MyLoppetisse võivad kasutaja teha ka need, kel veel Worldloppeti passi pole, sest juurdepääs oma sõitude statistikale tekib ikka. Ilma passita vajab inimeste ja andmete ühendamine vaid väikest administraatori poolset sekkumist.

Tehnilised uuendused võimaldasid ellu kutsuda ka Virtual Racing League sarja, mis ühendab Worldloppeti maratonide virtuaalsõite. Neid kes seda võimalust aktiivselt kasutasid, kogunes esimesel hooajal üllatavalt palju. Seega jätkame ka sel hooajal virtuaalsõitude sarjaga. Paljud korraldajad pole veel otsustanud, kas nad ka sel hooajal virtuaalsõite pakuvad – need otsused tehakse jooksvalt. 

Kas lähiaastatel on mõni uus maraton juurde tulemas? 

Suvel käisin uudistamas võimaliku Türgi maratoni sünnikohta Kayseri linna lähistel. Maratoni planeeritakse märtsi keskpaika. Loodetavasti jõuavad nad peagi plaanidest tegudeni, sest koht on looduse poolest kindlasti külastamist väärt. 

Milline on Sinu sportlik taust? 

Mina hakkasin suusatama alles pärast mitut aastat tööd Klubis Tartu Maraton. Sportlik taust on mul väga kirju: alustasin ballettiga, siis mängisin mõned aastad sulgpalli. Kui lapsed olid suuremad hakkasin käima aeroobikas ja ujumas. Suusatamise juurde tagasi tõi mind sõber, kes oli ise kunagi suusatrennis käinud.

Esimestel välismaratonidel käisin Tartu Maratoni tutvustamas (vist Vasaloppetil ja Jizerskal) ja niisama sõpru saatmas. Suusatasin esimest korda Austrias Dolomitenlaufil, pärast seda järgmine oli Engadini suusamaraton Šveitsis. Tänaseks on enamus omal nahal järele proovitud. 

Kuidas jõudsid tänase ametipositsioonini? Mis on võrreldes algusajaga muutunud?

See amet on tulnud minuni läbi juhuste ja sel on õige vähe pistmist minu haridusega (olen õppinud rahvusvahelisi suhteid). Olen maratonide maailmas olnud 1998. aasta oktoobrist. Mulle meeldib uusi asju välja mõelda ja selles ametis kui ka võistluste korraldaja töös Klubi Tartu Maratonis on seda võimalust piisavalt. 

Kõige rohkem on muutunud tehnika, kommunikatsioon ja reisimine. Alates registreerimistest ja kodulehtedest kuni ajavõtu võimalusteni. Kui mina Worldloppeti kontoris tööd alustasin, siis saadeti võistluste tulemused pika viitega ja faksi teel. Mäletate mis on faks? Lennupiletite ostmine 20 aastat tagasi oli nagu raketiteadus. Infot maailma teiste sõitude kohta oli samuti vähe ja sõitude kodulehed olid väga algelised. 

Sõidud ise ja nende põhimõte on jäänud samaks ning see on tore. 

Kui palju välismaratone on kogunenud Sinu suusapassi? 

Olen suusatanud 14 erineval maratonil. Mõnda mitu korda. Saabuval talvel tahaksin osaleda kas Sapporo, Birkebeineri või Fossavatnsgangan maratonil Islandil. 

Mis on Sinu TOP 3 maratonisoovitused aastaks 2022? 

Uutele tulijatele ehk oma esimeste välismaratonide avastajatele! Esimesena võiks ette võtta mõne lihtsama ja vähem rahvastatud raja. Nii saad endale mõneks järgnevaks suuremaks maratoniks ka hea stardikoha välja sõita (kui see peaks olema oluline).

Kui oled juba pikaajaline maratonihunt ja lähemal asuvad Euroopa paigad on suusapassis kirjas, siis tasub ette võtta mõni kaugem suusatiir!

HUVITAVAD FAKTID 

„Maailmasuusatajad“ ehk passiomanikud.

Norras: 1430. 

Eestis: 1128. 

Lätis: 117. 

Kõige rohkem suusapassi omanikke on USAs, Venemaal ja Saksamaal. Täismahus statistikat saad vaadata siit.

Worldloppeti maratonide sarja kuulub 20 suusamaratoni üle maailma, mille hulgas on ka enamus eestlastele armsaks saanud Tartu maraton. Worldloppet innustab inimesi avastama maailma suusatades, pakkudes võimalust koguda isiklikku suusapassi välismaratonide osalusi. Selleks ei pea osalema ainult pikkadel distantsidel, arvesse lähevad ka lühemad sõidud. 

See on Sinu võimalus hoida end kohe mitmeteks aastateks suusarindel inspireerituna ja kui Sul õnnestub koguda 10 erinevat maratoni, siis teenid Sa au ja uhkusega Suusameistri tiitli (Master). Neid tiitliomanikke on tänase seisuga maailmas kokku ligi 5200. 

Foto 1: Finlandia-hiihto 2016. Foto 2: Worldloppet, suusapass. Foto 3: Marcialonga, Itaalia.