23 tundi suuskadel: miks ja kuidas?

“See on katsumus, milleni mina ei küündi,” mõtles Madis enne, kui ta otsustas, et see siiski on võimalik. Madis ja Jüri jagavad oma kogemusi pärast maailma pikima suusamaratoni (220 km) läbimist. 

Intervjuu on tehtud tagasivaatavalt ja ennast analüüsivalt pärast maratoni. Lehe lõpust leiad ka video, kus mehed jagavad oma hirme ja mõtteid täpselt 7 päeva enne starti. Ühtlasi ka telefonikõne salvestus, kus saad kuulda esimesi emotsioone finišijoonelt kell 4.01 varahommikul. 

2021. aastal läbis maailma pikima suusamaratoni 8 eestlast: Reeda Tuula-Fjodorov, Tõnis Vaikmaa, Ain Fjodorov, Janek Shein, Jaak Kilmi, Madis Kimmel, Einari Talviste, Jüri Marcinkievicz. 

Vastab: Madis Kimmel

Mees, kes tegi 2021. aastal teoks palju rohkem, kui ta seni teadis, et on võimalik. Elus seni pikima Vasaloppeti 90 km kogemuse pinnalt hüpe otsejoones maailma pikima maratoni (220 km) finišisse. 

Millal tegid otsuse, et lähed 220 km starti?

Esimest korda kuulsin sellest maratonist umbes kolm aastat tagasi ja teadsin, et see on ilmselt katsumus, kuhu ma ei küündi. Ühel heal momendil sain aga aru, et võibolla on just see väljakutse minu elust veel puudu. Tehtud, mõeldud (just niipidi) ja otsus sai langetatud Tartu maratoni finišis.

Kas see oli lihtsam või raskem, kui Sa arvasid?

Mul oli Nordenskiöldsloppeti ja eesseisva katsumuse ees aukartus, mida varem ei olnud tundnud. Ma ei mõelnud enam kategoorias “kerge – raske”, vaid pigem ehitasin mõttemaailma üles nõnda, et mõtleksin ainult järgmise vahepeatuseni. 

Mida Sa tahaksid, et oleksid teinud ettevalmistuses või sõidu ajal teistmoodi? 

Pikem ja põhjalikum ettevalmistus. Usun, et minu füüsiline vorm on hea, kuid 220 km läbimine nõuab ka head suusatehnikat ja selle koha pealt olen pigem tagasihoidlik ehk lihtsamalt öeldes: oleks pidanud rohkem suusatama! Võibolla oleksin võinud hommikutundidel ka veidi rohkem “panna” ja head libisemist enam ära kasutada, aga seda ei tea kindlalt öelda. Enamasti ikka trenniga seotud puudujäägid: tõusude võtmine, pimedas suusatamine ja laskumistehnika.

Millega Sa olid oma ettevalmistuses ja sõidus rahul? Mis toimis hästi?

Sõbrad raja ääres oli vist emotsionaalselt üks olulisemaid asju – see andis väga palju jõudu! Vahetusriided kahes punktis: vahetasin sõidu jooksul 2x riideid. Kaotasin sellega küll aega, aga mis sellest. Ma läksin sinna ellu jääma, mitte võistlema!

Arstlik kontroll. Teadmine, et keha on valmis oli ülimalt oluline.

Mille poolest erines selleks ultramaratoniks ettevalmistus Sinu jaoks tavamaratoni omast? 

Sportimine käib põhiliselt peas. Olen aru saanud, et keha talub väga palju, kuid mõistus tahab aeg-ajalt alla anda. Seega valmistasin ennast peas ette umbes 2,5 kuud. Vaikselt, tasa ja targu.

Mis Sind üllatas? 

Fantastiline loodus, mille keskelt ma ennast leidsin. Kas tõesti elavad inimesed keset tundrat, sellistes kohtades, mida võib näha seiklusfilmides? Polaarjärvede äärde ei vii ühtegi autoteed ja nii elatakse seal looduse armust. Avastasin tõeliselt puutumata paiga.

Enda puhul sain teada, et olen suureline vähemalt 23 tundi järjest suusatama.

Kuidas tegelesid kõhutühjuse ja külmatunde hirmuga?

Hirmu ei tundnud. Külma kartsin küll, Selle jaoks saigi võetud 2 paari vahetusriideid kaasa. Soovitan soojalt. Tühja kõhuga tegelesin igas peatuses, vohmisin sisse kõike, mida pakuti. Siin võib kindlalt öelda, et tagasihoidlikkus ei ole voorus.

Ütled, et aina suurem katsumus innustab. Mis siit nüüd siis edasi saab? 

Ma ei tea ja see on kõige hullem!

Mida soovid järgmistele ultramaratoni tegijatele?

Kainet pead ja külma närvi! 

 

Vastab: Jüri Marcinkevicz

Mees, kes on Nordenskiöldsloppeti maratonil osalenud juba 3 korda ja plaanib minna ka 2022. aastal. Teda köidab soov avastada, milleks tema keha võimeline on:  kuidas ühe detaili muutmisest sooritus ja enesetunne paranevad.

Mida Sa tahaksid, et oleksid teinud ettevalmistuses või sõidu ajal teistmoodi? 

1) Rohkem jõusaali treeninguid ja suusa imitatsiooni treeninguid; 2) rohkem unetunde ettevalmistus perioodil; 3) õige toitumine ning vitamiinide võtmine, selles osas on veel parandamise võimalusi. 

Millega Sa olid oma ettevalmistuses ja sõidus rahul? Mis toimis hästi?

Sain rahulikult pikki suusatrenne teha, talv oli korralik. Sain mentaalselt end ette valmistada ja keskenduda: see ettevalmistus toimus ikkagi mitme kuu jooksul, mitte kohapeal olles. Ülimalt oluline, et muutsin aasta enne võistlust oma toitumist, suutsin kaalu langetada ning hakkasin lisaks ka vitamiine ning toidulisandeid võtma.

Mille poolest erines selleks ultramaratoniks ettevalmistus Sinu jaoks tavamaratoni omast? 

Need on kaks täiesti erinevat asja. Tavalise maratoni võid teha nn. puusalt ära ilma mentaalselt keskendumata, näit.laupäeval 50 km vaba ja pühapäeval 50 km klassikat. Ja esmapäeval võib juba kerge trenni teha. Aga 220 km nõuab ikkagi pikemat füüsilist, mentaalset ja toitumisalast ettevalmistust. 

Kui tavamaratoni läbima minna (tõesti mitte aega ja kohta sõitma, vaid läbima), siis võib näiteks maratoni paigas nädal varem kohal olla ja iga päev käia suusatamas, kuid ultra puhul tuleks ikkagi füüsilist tegevust nädal enne sõitu mõistusega võtta.

Mis Sind üllatas? 

Üllatas see, et ei juhtunud neid asju, mida kartsin: totaalne väsimus, energia puudus, külmavärinad, meeletu uni, valu mõnes keha osas või lihastes. Üllatas ka see, kui värske ma olin pärast sõitu (eriti veel võrreldes varasema kahe korraga). Kõndisin rahulikult omal jalal autosse ja sauna, keha toimis nagu polekski 24 tundi järjest üleval olnud. Võrreldes varasemate kordadega oli ka järgmisel päeval enesetunne parem ja palju vähem nälja tunnet. Toitumisel on siin väga oluline roll.

Mis innustab Sind sel aastal uuesti minema?

Neid põhjuseid on väga palju: mulle meeldib see sõit – võib olla liiga tavaliselt öeldud, aga nii see on. Ühtlasi annab see motivatsiooni aasta ringi trenni teha ja õigesti toituda. Selle piirkonna loodus on eriline. Põnev on katsetada, kuidas mõne detaili muutmine tulemust ja suutlikkust mõjutab (trenn, puhkus, uni, toitumine jne.)

Väga oluline on ka pere ja sõprade kaasaelamine, poegadele eeskuju andmine. Medali saamine ei ole põhjus, ainult selle pärast küll motivatsiooni ei leiaks. Medal on tore, aga tegudele ajendab kõik eelnev. 

Mida soovitad järgmistele ultramaratoni tegijatele?

Selle läbi tegemiseks ainult trennist ei piisa, kõik asjad peavad olema tasakaalus. Kui oled otsustanud selle läbida, siis alusta ettevalmistust võimalikult varakult. Tasub osaleda erinevatel maratonidel ja kui Eesti talv ei võimalda, siis koguda korralikku vastupidavust välismaistes suusalaagrites.

See number 220 tundub vahest ehk enne sõitu suur ja kättesaamatum kui see tegelikkuses on.

 

 

Millised olid mõtted 7 päeva enne starti?

“Kui saami mehed 140 aastat tagasi suutsid sõita puusuuskade ja villaste sokkidega 220 km järjest, miks siis mina ei peaks suutma?” 

Kuidas selliseks ultramaratoniks nii mentaalselt kui füüsiliselt valmistuda? Miks seda üldse teha? Millised hirmud tekivad enne starti?

VAATA VIDEOST

Esimene emotsioon finišis

On karge hommik, 27. märts 2021. Varahommikul kell 4.01 lõpetab Jüri maailma pikima suusamaratoni, mis 220 km asemel venis lausa 228 km pikkuseks. 

Mis ütles Jüri mõni minut pärast finišijoone ületamist? Millised oli esimesed emotsioonid ja mõtted?

KUULA TELEFONIKÕNET.