Kolm põlvkonda Vasaloppetil

Vanaisa: "Tunnen ennast viis aastat nooremana!"

Täpselt nii energiliselt ja heatujuliselt võttis 76-aastane Toivo Mangusson kokku oma tänavuse juubeliaasta Vasaloppeti. Tema eestvedamisel läbisid 90 km pikkuse suusamaratoni ka tema poeg Tanel (46 a) ja lapselaps Willem (18 a). Mehed jagavad muljeid Vasaloppeti suusapeolt ja mõtteid sellest, kuidas üksteist innustades kandub ka liikumispisik põlvkonniti edasi.

Millised olid meeldejäävad elamused rajalt?

Vanaisa Toivo: “Eks ma natuke neid laskumisi kartsin, sest reaktsioonikiirus jääb ju vanusega aeglasemaks. Aga oh ei olnud midagi – tüdrukute järel seal lähed ja täitsa hästi! Kummaline lausa kui kerge tunne oli!”

Isa Tanel: “Vanaisal oli nagu ikka kõik tore, aga meil Willemiga läks raskemalt. Esimesed 30 km olid lõbusad, sealt edasi ootasime, kuna see juba läbi saab. Ei ole just pikamaasõidu mehed ja ettevalmistus jäi ka väga tagasihoidlikuks. Noorim Willem pole üldse väga varem suusatanud, tema seni pikim distants on Tartu maratoni 30 km poolmaraton.”

Kas sõitsite kõik koos üksteist ergutades?

“Vanaisa startis eespool, aga me jõudsime talle mingi 20 km peal järgi ja sõitsime pojaga koos kahekesi lõpuni. Ajaliselt veidi vähem kui 40 minutit võitsime vanaisa,” jagas isa Tanel. 

Kes teist selle ühise tuleku mõtte välja käis? 

“Eks see ikka oli vanaisa soov. Tahtis selle suure sündmuse, Vasaloppeti 100nda juubeli kaasa teha! Vanaisa hakkab ju juba vanaks jääma ja Willemil oli tänavu esimene aasta, kus ta starti sai (osaleda võib alates 18-eluaastast). Aga ega see jah-sõna meil kergelt ei tulnud,” jagas Tanel. 

“Tartu maratonil oleme ka kolme põlvkonnaga käinud, aga siis oli mul teine poeg sõitmas. Tema oleks väga rõõmsalt ka Vasaloppetile tulnud, aga tal vanus veel ei võimaldanud sel aastal kaasa lüüa (17-aastane). Paar korda oleme üheskoos käinud ka Tõrva ekstreemjooksul ja korduvalt osalenud Tartu maratoni rattavõistlustel,” jätkas Tanel.

Vanaisa kinnitas: “Jah, mul tuli tõesti selline mõte, et võiks kolme põlvkonnaga selle maratoni läbi sõita. Palju neid eestlasi ikka seda teinud on! Näiteks 2 aastat tagasi ma olin kõige vanem eestlane, kes Vasaloppeti lõpetas.”

Kuidas sellist liikumissoovi noortele edasi anda? 

Isa Tanel: “Eks see on ikka see koos tegemine! Oleme käinud siin Estoloppeti suusamaratonidel, poisid olid siis 12-13 aastased. Sa ikka lähed nendega koos, mitte nii et ajad lapsed koos treeneriga metsa ja ise vaatad niisama kõrvalt. 

Ikka samal ajal lähed ise ka rajale ja sellest ongi see alguse saanud!”

Millist eeskuju jagas vanaisa lapsepõlves?

Isa Tanel: “Lapsepõlves meil ei olnud midagi sellist, siis olid teised ajad. Ma ei teadnud midagi suusavõistlustest või -maratonidest. See oli 1996. aastal, kui läksin üksinda esimest korda Tartu suusamaratoni sõitma. Sellest hakkas kõik see vaikselt pihta. Vanaisa sai ka siis minu poolt suusapisiku külge.”

Kas teete siis igapäevaselt ka koos trenni?

Ei, me ei ole isegi mitte pühapäeva sportlased, vaid aasta-sportlased. Treening ei kuulu meie loomulikku päevakavasse. Teadsin ka ette karta, et eks see Vasaloppet puuduliku ettevalmistusega raske saab olema. Lõpus oli ikka hea tunne, aga eks seda lõppu sai juba 5 tundi oodatud, ” kirjeldas Tanel poja ja enda seiklusi.

Kust vanaisa selle vastupidavuse ja energia võtab?

Vanaisa: “Eks see on ikka lapsepõlvest saati juba. 60 aastat tagasi tegin ka suusatrenni, olin rajooni taustal täitsa tegija! Pärast seda tuli elu vahele ja põhiline trenn oli mul palkide koorimine. See tegi tugevaks!”

“Oi, vägev oli see Vasaloppet! Mina ainult naudin selliseid võistlusi!” jätkas vanaisa hoogsalt.

Olin enne sõitnud Alutaguse ja Tartu suusamaratoni, rohkem suuskadele enne Vasaloppetit ei jõudnud. See on lausa kummaline kui hea ja kerge tunne nüüd pärast maratoni on! Ükski kont ei valuta ja kohe selline viis aastat noorem tunne. Lausa imelikult värske.

Eks ma muidugi sõidan ka rahulikus tempos nautides, ei julge enam nii pingutada nagu varem. Mine tea, äkki kukud sinna raja äärde ja jäädki. Sõidan sellise lõdva ja mõnusa tempoga, nii et naudin!

Kas on uhke tunne ka?

Vanaisa: “Mul on nii hea meel, et poisid ära kannatasid selle! Mul oli ikka lapselapse pärast mure, et täitsa esimest korda ega tea, mida oodata. Mõtlesin, et kukub kohe kihutama, aga ei ole midagi – väga tublid!”

Noorim Willem: “Suusatamine pole minu jaoks, rohkem meeldib jooksmine. Aga see annab ikka hea tunde, et saime koos isa ja vanaisaga midagi sellist teha!”   

Vanaisa Toivo on Vasaloppeti suusamaratonil osalenud nüüdseks kokku 7 korda. Poeg Tanelil oli tänavu 5. kord ja Willem tegi oma elu esimese Vasaloppeti suusasõidu. Aitäh oma lugu jagamast ja inspiratsiooniks olemise eest! 

Fotode autor: Rando Reining.